Hoolime maitsvast toidust!

Kui oled terve inimene, siis ei pea sa end menüü koostamisega väga palju vaevama. Tervislik toitumine ei tähenda loobumist sellest, mis sulle maitseb. Tervislik toitumine tähendab, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab, ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne.

Ükski toit ei ole iseenesest tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik. Tegelikult on kõikides toitudes organismile vajalikke toitaineid. Võti on selles, milliseid toite süüa suuremas, milliseid väiksemas koguses, mida sagedamini ja mida harvemini. Toite, milles on palju küllastunud rasvhappeid, soola ja/või suhkrut, tuleks tarvitada tagasihoidlikult.

Toidupüramiid kirjeldab eri toidugruppide soovituslikke proportsioone.

Loe edasi

RAPSIÕLI

Meie majoneesidele annab kreemja maitse Eestimaa põldudelt korjatud raps ja sellest valmistatud rapsiõli. Meie põldudel talunike armastusega kasvatatud taimede seemnetest pressitakse õli, mis on üks madalama küllastunud rasvhapete sisaldusega õlisid.

Valime oma majoneesi koostisse hoolikalt kvaliteetsetest rapsiseemnetest valmistatud õli, et iga majoneesisort saaks mõnusa maitse!

Rapsiõlis leidub kolme erinevat tüüpi oomega-rasvhappeid, sealhulgas ka oomega-3, millel on tänuväärne toime nii südame-veresoonkonna, juuste, küünte kui naha tervisele. Suurema osakaaluga on ühekordselt küllastamata rasvhapete – oleiinhape ehk oomega-9 – osakaal.

Loe edasi

MUNAD

Meie maitsva majoneesi seob ühtseks tervikuks muna, mis täiustab iga meie majoneesiretsepti. Kanamunade tarbimine ükskõik millisel kujul aitab tugevdada immuunsüsteemi.

Vaid üks suur muna sisaldab peaaegu veerandit (22%) soovituslikust päevasest seleenikogusest. See toitaine toetab immuunsüsteemi ja reguleerib kilpnäärmehormoonide taset. Munad on eriti kasulikud lastele. Kui lapsed ja noorukid ei saa piisavalt seleeni, võib neil tekkida Keshani tõbi või Kashin-Becki haigus, mis mõjutavad südame, luude ja liigeste tervist.

Muna sisaldavaid tooteid tarbides tekib täiskõhutunne kiiremini ja vähenevad söödavad toidukogused. Munad on kvaliteetse valgu allikas, seega kustutab munade tarbimine suurema nälja. Vaata, milliseid maitsvaid roogasid saad valmistada muna sisaldavatest majoneesidest!

Loe edasi

SUHKUR

Kondenspiim on iga magusasõbra maiuspala. Ei ole saladus, et kondenspiima üks tähtsaim koostisosa ongi just suhkur. Suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides tasub toidu suhkrusisaldusega kursis olla.

Täiskasvanul on olenevalt energiavajadusest (näiteks 2000 kcal või 3000 kcal) mõistlik süüa päevas kokku maksimaalselt 50–75 grammi ehk vastavalt energiasoovitusele umbes 10–15 teelusikatäit lisatud suhkruid. Lastele on soovituslikud kogused väiksemad.

Miks peaks lisatud suhkrute tarvitamist piirama?

Loe edasi

PIIM

Nagu nimigi ütleb, on piim kondenspiima lahutamatu osa. Meie kondenspiimad on ainukesed Eestis toodetud kondenspiimad ja oleme uhked, et Eestis toodetud kondenspiimas on peamiselt meie oma lehmade piim ja tublide talunike hingesoojus.

Piimatoodetest saame eelkõige organismile vajalikku kaltsiumi, mis hoolitseb tugevate luude ning tervete hammaste, küünte ja juuste eest. On oluline märkida, et kaltsiumi imendumiseks organismis vajame ka D-vitamiini, mida meie laiuskraadil elades kipub väheks jääma. Samas ei tohi unustada, et nii kaltsiumi kui ka D-vitamiini aitab omastada magneesium. Ilma magneesiumita tekib organismis nii kaltsiumi kui ka D-vitamiini puudus isegi siis, kui neid on menüüs piisavalt. Samuti on kaltsiumi imendumiseks vaja K-vitamiini, oomega-3-rasvhappeid, boori, räni ja tsinki.

Loe edasi

Soovime maitsvate toodetega pakkuda toiduelamusi ja -naudinguid. Majonees ja kondenspiim kuuluvad õigusega maitsvale toidulauale. Mõõdukalt tarbides on meie tooted osa mitmekesisest ja maitsvast menüüst!

Tänapäeval antakse õige toitumise kohta nii palju soovitusi, et see kõik tundub raketiteadus. Tegelikult see nii ei ole. Võid kõike süüa, aga tasakaalustatult. Söö kõike, aga tea oma piire!

Energiavajadus sõltub vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest, samuti organismi ainevahetuse iseärasusest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeline poiss võib vajada näiteks oluliselt rohkem energiat kui ema. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib olla väga erinev.

Aktiivselt spordiga tegeleva inimese energiavajadus on suurem kui istuva eluviisiga inimesel.